Autor:
Andero Kalju

Praktika

Maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekavadel on praktika kohustuslik magistriõppes ja alates 2023. aastal sisseastunutele bakalaureuseõppes.

Praktika peamine eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ning teha tutvust võimaliku tulevase töökohaga. Magistriõppes on praktika seotud kitsamalt õpitava erialaga (vt täpsemalt tõlkeõpetuse ja võõrkeeleõpetaja kava nõudeid). Bakalaureuseõppes võib valida praktikaks ka tegevusi, mis eeldavad humanitaarerialade üldoskusi ja ülekantavaid oskusi. Samuti võib sooritada näiteks välismaal Erasmus+ programmi raames.

Praktikaaineid leiab:

  • bakalaureuseõppes peaeriala valikmoodulist või maailma keelte ja kultuuride kõrvaleriala valikmoodulist
  • magistriõppes praktikamoodulist

Praktikaainetele saab registreerida, kui need on registreerimiseks avatud, kuid saab ka läbida eelneva registreerimiseta, võttes eelnevalt ühendust osakonna praktikakoordinaatoriga. Et praktikat ei pea sooritama õppeaine täpses mahus, siis võib kohustusliku miinimumi saavutamiseks erinevaid praktikaid kombineerida või teha praktikat ka valik- või vabaainena nõutust enam. Samuti võib praktikaaineid võtta teiste õppekavade moodulitest, kui seal ei ole erialaspetsiifilisi piiranguid.

Kõige universaalsem praktikaaine on bakalaureuseõppes Individuaalpraktika (HVLC.00.005), mida võib sooritada muuseumides, turismiettevõtetes, ministeeriumides, kultuuriesindustes, erinevates organisatsioonides ja firmades, koolides ringitööna, konverentside ja festivaliürituste juures või üldisemalt seoses rahvusvahelise suhtlusega. Alternatiiviks sellele on Meeskonnatöö praktika (HVLC.00.004), mis eeldab ürituse korraldamist (näitus, vestlusõhtu vms). Instituut pakub võimalust ka Giidinduse praktikaks (FLLC.00.007), mille juurde käib võimalusel vastav väljaõpe, kuid seda võib sooritada ka väiksemas mahus vaatluspraktika vormis, olles mõne turismigrupi saatjaks ja abiliseks. Inglise keele ja kirjanduse eriala tudengitel on võimalus läbida Inglise keele ja kirjanduse eriala praktika (HVLC.01.075). Samuti on praktikat võimalik sooritada VÕTA raames, kui selleks on vajalikud nõuded täidetud.

Praktika edukaks läbimiseks on vajalik üliõpilase oskus oma pädevust ja huvi ise hinnata, mistõttu on teretulnud pingutus ise endale sobiv praktikabaas leida. Võimalike praktikabaaside kohta saab infot valdkonna praktikalehelt, osakonna praktikakoordinaatoritelt ja erialalistidest. Kui üliõpilane leiab ise endale praktikakoha, pöördub ta oma osakonna praktikakoordinaatori poole, kes lepib kokku täpsemalt praktika juhendamise viisid, aruandluse (vt aruande näidet) ning vajadusel koostab ka lepingu.

 

Pilt praktikast Nantesis
Gloria Margret Rose praktikakogemus
Seadsin praktika eel eesmärgi kogeda Prantsusmaa lääneosa argielu. Töötasin Nantes’i linnas asuvas Sainte-Agnès koolis ja elasin perioodi jooksul kolme sama kooli õpilase peres. Kool võimaldas tasuta bussikaardi, neljapäevase töönädala ja lõuna kooli õpetajate sööklas. Töönädal jättis mulle piisavalt vaba aega nii Nantes’i kui ka ümberkaudsete linnade avastamiseks. Võõrustajapered kaasasid mind kõikjale, nii olin näiteks külaliseks pere vanavanaema 99. sünnipäeval.

Õpilased ja vanemad moodustasid õpetajatega ühtehoidva koolipere. Minu saabumise puhul korraldati ühine koogisöömine ja tutvumispäeval koostasime juba ühiseid reisiplaane. Koolielu oli kirju – kool korraldas tihti töötajatele, õpilastele ja vanematele ühisüritusi, tegime ka kolmepäevase väljasõidu mereäärsesse linnakesse. Jõulupeol laulis kogu koolipere ehk umbes 400 õpilast eesti keeles Aisakella ja laulu lõppedes skandeeriti ühiselt minu nime. See oli võimas üllatus! Prantslaslikult elavaloomuliste 3–11-aastaste lastega töötades on oht väsida. Kolleegid toetasid mind tagasiside ning lapsed rõõmuhõisetega. Minu särasilmne juhendaja sõnas, et lapsed meenutavad rokikontserti publikut. Kool ja pered teadsid Eestist vähe või üldse mitte. Nii uuriti minult näiteks, kas meil kehtib euro ja saab teha ka kaardimakseid. Lapsed pärisid, kas elame igludes.

Praktika käigus arenes minu keeleoskus – tuli ju mõista kiiret argikeelt, aga ka slängi ja laste veel mitte nii hästi väljakujunenud kõnet. Romanistika erialal võiks praktika välismaal olla suisa kohustuslik. See on hea viis panna proovile nii oma keele- kui ka kohanemisoskus.

Magistriõppe praktikakoordinaatorid

Anu Treikelder
võõrkeeleõpetaja
Anu Treikelder
võõrkeeleõpetaja
Mari Kruse
Euroopa keeled ja kultuurid
Mari Kruse
Euroopa keeled ja kultuurid
Sirje Kupp-Sazonov
tõlkeõpetus
Sirje Kupp-Sazonov
tõlkeõpetus

 

Bakalaureuseõppe praktikakoordinaatorid

Mari Kruse
romanistika: hispaania keel ja kirjandus
Mari Kruse
romanistika: hispaania keel ja kirjandus
Tanel Lepsoo
romanistika: prantsuse keel ja kirjandus
Tanel Lepsoo
romanistika: prantsuse keel ja kirjandus
Anneli Sigus
inglise keel ja kirjandus
Anneli Sigus
inglise keel ja kirjandus
Natalja Zagura
inglise keel ja kirjandus
Natalja Zagura
inglise keel ja kirjandus
Reet Bender
saksa keel ja kirjandus
Reet Bender
saksa keel ja kirjandus
Tatjana Stepaništševa
vene ja slaavi filoloogia
Tatjana Stepaništševa
vene ja slaavi filoloogia
Kadri Novikov
antiikkeeled ja -kultuurid
Kadri Novikov
antiikkeeled ja -kultuurid
Kristina Mullamaa
Skandinaavia keeled ja kultuurid
Kristina Mullamaa
Skandinaavia keeled ja kultuurid
Students talking in front of the University of Tartu main building

Tõlkeõpetuse magistriõppe infotund toimub 7. mail

Võõrkeeleõpetaja magistriõppe infotund

Võõrkeeleõpetaja magistriõppe infotund toimub 13. mail

Loengukursus „juudiküsimusest“ Vene impreeriumis

Tuscia Ülikooli (Viterbo, Itaalia) professor Alessandro Cifariello peab lühikese venekeelse loengukursuse juudiküsimuse ajaloost Venemaal.