Valminud on baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamatu veebiversioon
Baltisaksa sõnaraamat ehk Deutschbaltisches Wörterbuch on lõpuks jõudnud omadega niikaugele, et selle tegijad tihkavad seda otsast juba ka teistele näidata.
Proovida ja vaadata saab seda sõnaraamatut tõesti igaüks (kes vähegi saksa keelt mõistab), sest ette- ja väljanäitamisele tuleb sõnaraamatu internetiversioon ühes 43 000 märksõnaga. Kõigeks selleks kuluski ainult sada aastat ja kolm korda pihta hakkamist. 1921-1945 tegi Riias ja Posenis sõnaraamatut Oskar Masing. Tema kogu sai sõja lõpul peaaegu täiesti hukka. 1958 algas Marburgis asjaga uuesti otsast Alfred Schönfeldt. Sõda küll polnud, aga raha sai otsa. Aga tema kogu jäi õnneks alles.
Nõnda oligi Tartu ülikooli germanistidel 2009. aastal koostöös Eesti Keele Instituudi ja Marburgi Herderi-Instituudiga palju kergem omakorda asjaga pihta hakata. Abiks olid sealjuures TÜ baasfinantseering ning riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu. Esialgu on 40 kartoteegikastis sisaldunu jõudnud nüüdseks internetti ning ootab ülesleidmist ja tarvitamist.
Kõike seda ilu ja tulevikuplaane saab ligemalt näha ja kuulda kolmapäeval, 4. detsembril kell 16 Tartus aadressil Jakobi 2-114.
Kõik on lahkesti palutud!
Anne Arold ja Reet Bender
Vt ka:
2019.12.04 Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus
Baltisaksa sõnaraamat ehk Deutschbaltisches Wörterbuch on lõpuks jõudnud omadega niikaugele, et selle tegijad tihkavad seda otsast juba ka teistele näidata. Sõnaraamatu veebiversiooni tutvustasid Reet Bender ja Anne Arold 4. detsembril. Loe lähemalt.
Foto: TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž