Karin Sibul: suulise tõlke pärand Eesti kultuuriloos on leidnud oma koha

Tartu Ülikooli inglise filoloogina lõpetanud ja vabakutselise konverentsitõlgina töötav Karin Sibul kirjutas Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis suulise tõlke pärandist Eesti kultuuriloos. 

Kõik sai alguse sellest, kui minu nooremad kolleegid avaldasid arvamust, et suuline tõlge algas Eestis aastal 2004 peale Euroopa Liitu astumist ja eesti keele saamist üheks liidu ametlikuks keeleks. Teatud mööndustega leidsid nad, et võib-olla pisut ikka tõlgiti, aga enne taasiseseisvumist aastal 1991 kindlasti mitte. Minu konverentsitõlgikogemus ulatus aga varasemasse aega. Suulise tõlke ajaloo ja diplomaatilise tõlke loengute pidamine Tartu Ülikooli ning Tallina Ülikooli konverentsitõlke magistriüliõpilastele süvendas minus veelgi arusaama, et akadeemilises mõttes on suulise tõlke ajalugu Eestis uurimata. Vestlustest kolleegidega Läti ja Leedu ülikoolidest ilmnes, et sealgi pole selliseid uurimusi oma riigi kohta tehtud. Nii seadsingi eesmärgi panna kirja Eesti suulise tõlke ajalugu seitsmekümne aasta jooksul Eesti Vabariigi väljakuulutamisest (1918) kuni taasiseseisvumiseni (1991).

Loe edasi Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebist