Klassikaline filoloogia Tartu Ülikoolis: vene ülikool
Vene ülikooli perioodil jätkus klassikalise filoloogia õpetamine üsna intensiivselt ja suhteliselt kõrgel tasemel. Õppejõud olid saanud hea ja mitmekülgse ettevalmistuse, tutvunud pikemaajalistel komandeeringutel paljudes Euroopa kultuurikeskustes Vana-Kreeka ja Rooma ajaloo, kunstiajaloo ning kirjanduse materjalide, eriti aga vanakreeka ja rooma vanimate käsikirjadega. Sellest tulenevalt iseloomustas kogu õppe- ja teaduslikku tööd antiikkultuuri valdkonnas eri distsipliinide tihe seos ning ajaloo, kunsti, õiguse, kirjanduse, keele jt. kultuuripärandi elementide käsitlemine lahutamatu tervikuna. Tähelepanu keskpunktis püsisid antiikautorid. Kuna õppejõudude teaduslikud huvid olid suunatud suurel määral vanaaja kreekakeelsetele teostele, oli see ala ka õppetöös suhteliselt tugevamini esindatud. Praktilisele keeleõppimisele kulutati vähe aega, sest üliõpilased olid keskõppeasutustes saanud klassikalistes keeltes hea ettevalmistuse.
Klassikalise filoloogia ja kreeka ning rooma muinsuste kateedris oli esimeseks venelasest professoriks (pärast J. Mendelssohni surma 1896) Aleksander Vassiljevitš Nikitski (1859-1921), kreeka epigraafika uurija. 1905.-1014. a. töötas Tartus silmapaistev hellenist, tuntud papüroloog ja paleograaf, grusiinlane Grigori Tsereteli. Pärast G. Tsereteli lahkumist jäi kateeder tegelikult vakantseks. Loenguid klassikalisest (eriti rooma) filoloogiast lubati pidada rooma õiguse kateedri professori kohusetäitjal Boriss Nikolskil (1875-1919).
Klassikalise filoloogia ja kirjanduse kateedrit juhatas silmapaistev antiikajaloo ja filoloogia uurija Mihhail Nikititš Krašeninnikov. Klassikalise filoloogia ja arheoloogia kateedris töötasid pärast Georg Loeschcke lahkumist Woldemar Malmberg ja Ernst Felsberg.
Klassikalise filoloogia osakonnas on töötanud ka kaks dotsenti. Ladina keele ajaloolist grammatikat õpetas 1897/98. õppeaastal rooma filoloogia magister Arthur Heinrich Brock. Alates 1892. a. pidas loenguid kreeka ajaloost, kirjandusest ja epigraafikast vana-kreeka filoloogia magister Heinrich Alexander Pridik (1864-1936). Peale magistriväitekirja (De Cei insulae rebus, 1892) avaldas ta rea artikleid antiikajaloost, uuris ja koostas biograafilise leksikoni jaoks üle kümne klassikalise filoloogia osakonna õppejõu eluloo. 1904. a. määrat A. Pridik Varssavi Ülikooli professoriks.