Klassikaline filoloogia Tartu Ülikoolis: eesti ülikool
1919. aastal taasavatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda kuulus raudvarana klassikalise filoloogia osakond. Tööd alustati selles ühe professuuri, ühe dotsentuuri ja ühe lektoraadiga. Koosseisus leidus mitmeid nimekaid õpetlasi. Ladina filoloogia õppetoolil töötas aastail 1919-1923 klassikalise, eriti ladina filoloogia ja ladina kirjanduse ning arheoloogia professor dr. phil. Johannes Bergman (1864-1951); ühtlasi oli ta klassikalise muinasteaduse instituudi juhataja. Olles valitud Rootsi senati liikmeks, lahkus ta Tartu Ülikooli teenistusest omal soovil.
Johannes Bergmanni lahkumise järel 1925 valiti klassikalise, eriti ladina filoloogia õppetoolile Leipzigi (1916-1923) ülikooli professor, dr. phil. Wilhelm Süss (1882-1968). Esiloengu pidas ta Tartu Ülikoolis 25. IX 1923. Ta täitis ka klassikalise muinasteaduse instituudi juhataja ülesandeid. Prof. Süss töötas ülikoolis üle 10 aasta ning lahkus siit omal soovil 1934, olles hiljem professoriks Giesseni ning Breslau ülikoolis. Wilhelm Süss kuulub Tartus töötanud klassikalistest filoloogidest rahvusvaheliselt tuntuimate ning tunnustatuimate hulka.
Pärtel Haliste (end. nimi Bauman; 1890-1944) oli alates aastast 1919 täitnud kreeka filoloogia õppetooliga seotud ülesandeid: algaastail 1919-1926 kreeka filoloogia, ajaloo ja arheoloogia dotsendina, seejärel professorina eriti kreeka filoloogia alal; 1934. aastast täitis ta ka ladina keele professuuri ülesandeid. Cand. phil. Konstantin Vilhelmson (1893-1944) omandas erialase ettevalmistuse Peterburi ülikoolis ning töötas seal teadusliku stipendiaadina kuni 1921. Aastast 1926 valiti K. Vilhelmson Tartu Ülikooli vanade keelte lektoriks, samuti täitis ta õppeülesandeid klassikalise, eriti ladina filoloogia professuuri alal, aastast 1938 töötas professorina sama õppetooli juures.
Tartu Ülikooli kasvandik dr. phil. Ervin Roos (1908-1962) magistreerus 1935, töötas ülikoolis assistendina klassikalise muinasteaduse instituudi juures, seejärel vanade keelte õppejõuna kuni 1944. Doktoriväitekirja kaitses 1951. a. Rootsis.
Ladina ja kreeka filoloogias pidas 1938. aastani loenguid ka indo-euroopa keeleteaduse õppetooli professor dr. phil. Friedrich-Ernst Kieckers.
Sellel perioodil õppis klassikalist filoloogiat ca. 50 üliõpilast; lõpetanute hulgas oli rida tulevasi ülikooli õppejõude (R. Kleis, K. Reitav, L. Pintman, H. Freymann, L. Gross, K. Noodla, E. Nurm).