Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem
Keeleoskustasemete skaala kirjeldab iga taseme osaoskusi.
Lähtutakse kolmest tasemest:
- A – algeline keelekasutus (Basic User)
- B – iseseisev keelekasutus (Independent User)
- C – vaba keelekasutus (Proficient User)
Need kolm laia taset jagunevad igaüks kaheks kitsamaks: A1 ja A2, B1 ja B2, C1 ja C2. Neid omakorda saab vajaduse korral jagada veelgi kitsamateks tasemeteks, nt A1.1 ja A1.2, A2.1 ja A2.2 jne.
Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: mõistmine (kuulamine ja lugemine), rääkimine (suuline suhtlus ja suuline esitus) ning kirjutamine. Tutvu enesehindamisskaalaga ja proovi määrata oma keeletase.
Kuidas on see abiks kursuse valimisel?
Enamasti saavutavad inimesed kiiremini kõrgema taseme keele mõistmisel, kuid rääkimisel ja kirjutamisel nii kiiresti ei edeneta. See on igati loomulik ja muretsemiseks pole kindlasti põhjust. Kui oled varem keelt õppinud, aga sa ei ole päris kindel, mis tasemel sinu keel võiks olla, siis enesehindamisskaala aitab erinevaid osaosakusi analüüsida ning seejärel sobivaim kursus valida. TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži keelekursused on kõik tähistatud CEFR süsteemi tasemetega.
Keeleoskustasemed ja osaoskused on defineeritud dokumendis "Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine" (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching and assessment 2001, lühendatult CEFR).