Norsk
Õppetöö kestab 16 nädalat (vt akadeemilist kalendrit).
NB! Tartu Ülikool on üle minemas uuele õppeinfosüsteemile. Sellega seoses võib kursuste detailse info avamisel esineda tõrkeid. Kolledži koordinaatorid vastavad teie küsimustele meeleldi e-posti või telefoni teel.
Klõpsa huvipakkuval kursusel, et näha ainekirjeldusi, toimumisaegu jm õppeinfosüsteemis.
Tunniplaane saab vaadata klikates ÕIS II-s kursuse nimetuse all olevale nupule “Toimumised”.
Üldkeelekursused:
- HVLC.06.016 Norra keel algtasemele II, tase A1.2>A2.1 (6 EAP)
Tartu Ülikooli tudengitele ja külalisüliõpilastele teistest Eesti kõrgkoolidest on kursustel osalemine üldjuhul tasuta (vt milliste Eesti kõrgkoolidega on Tartu Ülikoolil koostööleping). Kui õpid aga tasulisel õppekaval, siis tuleb ka keelekursuste eest tasuda samamoodi nagu kõigi teiste ainete eest. Infot õppetasude kohta leiad ülikool pealehelt, vt õpingute eest tasumine. Vaata juhiseid, kuidas registreeruda õppeinfosüsteemis.
Vajalik info mitte-tudengile kursuse hindade, registreerimise jms kohta.
Tartu Ülikool on Eesti Töötukassa koostööpartner. Vt koolitusprogrammide võimalusi töötavale inimesele.
Norra keel (norsk) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida räägitakse Norras (4,5 miljonit kõnelejat). 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond, mistõttu kõneldi norra keelt ka sealses kogukonnas. Norra keel on sarnane rootsi ja taani keelega.
Norra keele omapäraks on see, et inimesed kõnelevad oma piirkonna murret ja iga norrakas püüab teist kuulates kohe Mr Higginsi kombel mõista, kust inimene pärit on. Peale erinevuste sõnavaras ja häälduses, on murretes ka erinev keelemeloodia. Lisaks on norra keel toonikeel – erinev kõrgus ehk toon võib anda erineva tähenduse. Ametlikke kirjakeeli on Norras kaks: bokmål (taani kirjakeelega sarnasem) ja nynorsk (murrete põhjal loodud kirjakeel).