Le français
Õppetöö kestab 16 nädalat (vt akadeemilist kalendrit).
NB! Tartu Ülikool on üle minemas uuele õppeinfosüsteemile. Sellega seoses võib kursuste detailse info avamisel esineda tõrkeid. Kolledži koordinaatorid vastavad teie küsimustele meeleldi e-posti või telefoni teel.
Klõpsa huvipakkuval kursusel, et näha ainekirjeldusi, toimumisaegu jm õppeinfosüsteemis.
Tunniplaane saab vaadata klikates ÕIS II-s kursuse nimetuse all olevale nupule “Toimumised”.
Eesti keele baasil:
- FLKE.02.276 Prantsuse keel algtaseme läbinuile (süvaõpe), tase A1 > A2 (12 EAP)
- HVLC.03.005 Prantsuse keele algkursus I, tase 0 > A1.1 (6 EAP)
- HVLC.03.007 Prantsuse keele algkursus II, tase A1.1 > A1.2 (6 EAP)
- HVLC.03.011 Prantsuse keel eelkesktasemele II, A2.2 > B1.1 (6 EAP)
- HVLC.03.013 Prantsuse keel kesktasemele II, B1.2 > B2.1 (6 EAP)
Inglise keele baasil:
- HVLC.03.008 Prantsuse keele algkursus II (inglise keele baasil), tase A1.1 > A1.2 (6 EAP)
- HVLC.03.009 Prantsuse keele algkursus III (inglise keele baasil), tase A1.2 > A2.1 (6 EAP)
Kultuurikursused:
- FLGR.03.281 Prantsusmaa ajalugu ja kultuur (3 EAP)
Tartu Ülikooli tudengitele ja külalisüliõpilastele teistest Eesti kõrgkoolidest on kursustel osalemine üldjuhul tasuta (vt milliste Eesti kõrgkoolidega on Tartu Ülikoolil koostööleping). Kui õpid aga tasulisel õppekaval, siis tuleb ka keelekursuste eest tasuda samamoodi nagu kõigi teiste ainete eest. Infot õppetasude kohta leiad ülikool pealehelt, vt õpingute eest tasumine. Vaata juhiseid, kuidas registreeruda õppeinfosüsteemis.
Vajalik info mitte-tudengile kursuse hindade, registreerimise jms kohta.
Tartu Ülikool on Eesti Töötukassa koostööpartner. Vt koolitusprogrammide võimalusi töötavale inimesele.
Prantsuse keelt räägib üle 200 miljoni inimese üle terve maailma. Emakeelena räägib prantsuse keelt umbes 77 miljonit inimest. Prantsuse keel on ametlikuks keeleks 29 riigis. Euroopas on prantsuse keel lisaks Prantsusmaale ametlikuks keeleks ka Belgias, Luksemburgis, Šveitsis ning Monacos. Suur hulk prantsuse keelt esimese keelena kõnelevaid inimesi elab veel Quebecis Kanadas ning Aafrika mandril. Samuti on prantsuse keel üks kuuest ÜRO töökeelest koos inglise, hispaania, hiina, araabia ja vene keelega.
Prantsuse keelt kuuldes äratab küll esmalt meie tähelepanu põrisev r-täht, ent õppimisel osutuvad keerulisemaks pigem sagedased nina- ja susihäälikud. Kuigi prantsuse keel on eesti keelest väga erinev, kasutame mitmeidki prantsuse päritolu laensõnu, näiteks: portrait – portree, pétanque – petank, parterre – parter, champagne – šampanja, pension – pansion, pension, accordéon – akordion.