한국어 Hangugeo
Õppetöö kestab 16 nädalat (vt akadeemilist kalendrit).
NB! Tartu Ülikool on üle minemas uuele õppeinfosüsteemile. Sellega seoses võib kursuste detailse info avamisel esineda tõrkeid. Kolledži koordinaatorid vastavad teie küsimustele meeleldi e-posti või telefoni teel.
Klõpsa huvipakkuval kursusel, et näha ainekirjeldusi, toimumisaegu jm õppeinfosüsteemis.
Tunniplaane saab vaadata klikates ÕIS II-s kursuse nimetuse all olevale nupule “Toimumised”.
Üldkeelekursused:
- HVLC.08.016 Korea keel algtasemele I (inglise keele baasil), tase 0 > A1.1 (6 EAP)
- HVLC.08.017 Korea keel algtasemele II (inglise keele baasil), tase A1.1 > A1.2 (6 EAP)
- HVLC.08.018 Korea keel algtasemele III (inglise keele baasil), tase A1.2 > A2.1 (3 EAP)
Kultuurikursused:
- FLLC.08.008 Korea ajalugu (inglise keele baasil) (3 EAP)
Korea keele ja kultuuri kursuste läbiviimist toetab Korea Foundation
Tartu Ülikooli tudengitele ja külalisüliõpilastele teistest Eesti kõrgkoolidest on kursustel osalemine üldjuhul tasuta (vt milliste Eesti kõrgkoolidega on Tartu Ülikoolil koostööleping). Kui õpid aga tasulisel õppekaval, siis tuleb ka keelekursuste eest tasuda samamoodi nagu kõigi teiste ainete eest. Infot õppetasude kohta leiad ülikool pealehelt, vt õpingute eest tasumine. Vaata juhiseid, kuidas registreeruda õppeinfosüsteemis.
Vajalik info mitte-tudengile kursuse hindade, registreerimise jms kohta.
Tartu Ülikool on Eesti Töötukassa koostööpartner. Vt koolitusprogrammide võimalusi töötavale inimesele.
Korea keelt räägib umbes 50 miljonit inimest Lõuna-Koreas ning 24 miljonit Põhja-Koreas. Lisaks kõneleb korea keelt ligi 6 miljonit inimest nii Hiinas, Ameerika Ühendriikides kui ka üksikutel endise Nõukogude Liidu aladel. Korea roll rahvusvahelises poliitikas muutub järk-järgult olulisemaks. Samuti on riigi majandusliku järje kasvule tublilt hoogu andnud kohalikud tehnoloogiagigandid Samsung ja LG. Seetõttu on kasvanud ka inimeste huvi korea keele vastu ning kõnelejaid tuleb järjest rohkem juurde.
Korea tähestik ehk hangeul pärineb 1443. aastast. Selle loojaks on kuningas Sejong, Joseoni dünastia neljas kuningas. Tol ajal eksisteeris korea keel vaid suuliselt ning keele transkribeerimiseks puudusid vahendid. Korea õpetlased pidid õppima hiina tähestikku, milles tekste kirja panna. Kuna hiina keel on korea keelest siiski väga erinev, kasutades ka teistsuguseid häälikuid, otsustas kuningas Sejong luua korea kirjakeele, et korea inimesed saaksid kirjutada oma emakeeles. 1446. aastal avaldati vastne hangeul tähestik dokumendis Hunminjeongeum.
Hangeul on foneetiline tähestik, mis koosneb 24 kirjamärgist: 10 täishääliku- ja 14 kaashäälikumärki. Kaashäälikumärgid esindavad suu kuju kirjamärgi hääldamisel. Täishäälikute moodustamise juured peituvad seevastu idamaises mõttefilosoofias, lähtudes yin ja yangi printsiipidest.
10 täishäälikumärki:
ㅏ ㅓ ㅗ ㅜ ㅡ ㅣ ㅐ ㅔ ㅚ ㅟ
14 kaashäälikumärki:
ㄱ ㄴ ㄷ ㄹ ㅁ ㅂ ㅅ
ㅇ ㅈ ㅊ ㅋ ㅌ ㅍ ㅎ
Korea keel kuulub altai keelte perekonda. Põhiline lausestruktuur on alus-tegusõna-öeldis. Korea keel on aglutinatiivne keel, mis tähendab, et sõnavorme moodustatakse morfeemide liitmise teel. Kuna kõnes jäävad sageli mitmed grammatilised elemendid vahele, lähtub lause tähendus kontekstist. Seega võib öelda, et korea keel on diskursusele suunatud keel. Samuti esineb korea keeles väga kindel tiitlite süsteem, mis tuleneb nii sotsiokultuurilisest taustast kui ka Korea mõttemaailmast üldiselt.