ἡ (ἀρχαία) ἑλληνικὴ γλῶσσα – hē (archaia) hellēnikē glōssa
Õppetöö kestab 16 nädalat (vt akadeemilist kalendrit).
NB! Tartu Ülikool on üle minemas uuele õppeinfosüsteemile. Sellega seoses võib kursuste detailse info avamisel esineda tõrkeid. Kolledži koordinaatorid vastavad teie küsimustele meeleldi e-posti või telefoni teel.
Klõpsa huvipakkuval kursusel, et näha ainekirjeldusi, toimumisaegu jm õppeinfosüsteemis.
Tunniplaane saab vaadata klikates ÕIS II-s kursuse nimetuse all olevale nupule “Toimumised”.
Üldkeelekursused:
- FLGR.02.378 Kreeka keele põhikursus II (6 EAP)
Tartu Ülikooli tudengitele ja külalisüliõpilastele teistest Eesti kõrgkoolidest on kursustel osalemine üldjuhul tasuta (vt milliste Eesti kõrgkoolidega on Tartu Ülikoolil koostööleping). Kui õpid aga tasulisel õppekaval, siis tuleb ka keelekursuste eest tasuda samamoodi nagu kõigi teiste ainete eest. Infot õppetasude kohta leiad ülikool pealehelt, vt õpingute eest tasumine. Vaata juhiseid, kuidas registreeruda õppeinfosüsteemis.
Vajalik info mitte-tudengile kursuse hindade, registreerimise jms kohta.
Tartu Ülikool on Eesti Töötukassa koostööpartner. Vt koolitusprogrammide võimalusi töötavale inimesele.
Vanakreeka tähestik on pisut sarnane vene tähestikule. Klassikalises vanakreeka tähestikus oli 24 tähte. Tähestik algas tähega alfa (α) ja lõppes tähega oomega (ω), sealt tuleb ka ütelus „ on A ja O” e kõige tähtsam. Vanakreeka keelest, mida tänapäeval enam aktiivselt ei kõnelda, on arenenud uuskreeka keel. Vanakreeka ja uuskreeka keele eristamiseks on vaja teravat silma, sest kirjapildis erinevad need peamiselt hõngusmärkide ja rõhkude kasutamise poolest – vanakreeka keeles on kolm erinevat rõhumärki (nt. ά, ὰ, ᾶ) ning sõna alguses, vokaali peal hõngust (h häälikut) või selle puudumist tähistavad kaarekesed (nt. ἁ, ἀ).
Vanakreeka keele (lisaks ka ladina keele) oskus on aluseks antiikkultuuri mõistmisele, millest on välja kasvanud meid ümbritsev lääne kultuuriruum. Vanakreeka keele oskus võimaldab lugeda ja nautida originaalis nii Homerose eeposte tekste, kuulsate tragöödiaautorite (Euripides, Aischylos, Sophokles) teoseid, kui ka filosoofide (Platon, Aristoteles) kirjutisi. Kreeka keelest tulnud sõnu kohtame tänapäeval palju võõrsõnade ja laensõnade näol. Tuntumad on kindlasti teadusharude nimetused, nt. filosoofia (φιλοσοφία), filoloogia (φιλολογία), geograafia (γεωγραφία), jne., aga ka nt. telefon, apteek, ortopeedia, kineetiline on tulnud just kreeka keelest.