17. saj. juhuluule antoloogia esitlus
Kolmapäeval, 26. septembril 2007 kell 16 esitleti TÜ 375. aastapäeva tähistamise raames ülikooli ajaloo muuseumis Tartu 17. sajandi juhuluule antoloogiat "O Dorpat, urbs addictissima musis…" ("Oo, Tartu, muusadele pühendatuim linn…"), mis sisaldab valikut Tartus 17. sajandil kirjutatud ja trükitud ladina- ja kreekakeelsest, aga ka saksa-, rootsi-, heebrea- ja lätikeelsest juhuluulest.
Kokku on raamatus 68 luuletust 50 autorilt. Luuletused on kirjutatud nii akadeemilisteks, riiklikeks kui ka isiklikeks tähtsündmusteks ning esindavad varauusaegse humanistliku luule parimaid traditsioone. Luuletuste autoreiks on Rootsist, Saksamaalt, Baltimaadest ja mujalt. pärit Academia Gustaviana ja Academia Gustavo-Carolina õppejõud ja üliõpilased ning Tartu Õuekohtu liikmed, sh Georg Stiernhielm, Olaus Hermelin, Jakob Skytte ja Joachim Rachelius. Kogumikus leidub veel väga originaalne Gustav II Adolfi luulevormis elulugu ja tema kangelastegude kroonika (autor Timotheus Polus).
Raamat näitab, kuivõrd mitmekesine oli 17. sajandi Tartu luuleelu nii teemade, žanride kui ka luulevormide poolest, kuivõrd oluline roll selle sünnis oli antiikkultuuril, ning kinnitab, et see on üks huvitavamaid ja omapärasemaid perioode Eesti kirjandusloos.
Raamatu toimetaja, TÜ usuteaduskonna teaduri Marju Lepajõe sõnul võib väljaannet pidada unikaalseks nii Eesti kui üldse Põhjamaade kultuuripildis. "Eesti kontekstis on see oluline allikapublikatsioon 17. sajandi Eesti intellektuaalse ajaloo uurimiseks: ühelt poolt peaks see aitama uuelt lähtekohalt mõtestada 17. sajandil tekkinud eestikeelset ilmalikku luulet, teisalt andma impulsse uurimaks siinse kultuurielu suhteid Rootsi ja Saksa kultuuriga," ütles Lepajõe.
Luuletused on varustatud paralleelse eestikeelse proosatõlkega, sissejuhatuse ja põhjalike kommentaaridega. Raamat on illustreeritud originaalsete reproduktsioonidega ning lisatud on isiku- ja kohanimeregister.
Väljaande koostajaiks ja tõlkijaiks on TÜ klassikalise filoloogia õppejõud ja magistrandid eesotsas dotsent Kristi Viidinguga. Teose valmimisele on kaheksa aasta jooksul kaasa aidanud terve rida Eesti, Rootsi ja Saksa teadlasi, ettevalmistustöid on toetanud Eesti Teadusfond, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kultuurkapital ning Tartu Kultuurkapital. Teose saatesõna on kirjutanud kultuuriminister, varasem Tartu linnapea Laine Jänes.
Raamatu esitlust toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning Rootsi Suursaatkond Eestis.
Vt ka artikleid
Ülikool tõi Tartusse kaasa luulekunsti (Raimu Hanson; Tartu Postimees, 01.10.2007)
Ühenda pea sabaga (Paavo Matsin; Sirp, 26.10.2007)